Harku küla mainitakse esmakordselt aastatel 1219-1220 koostatud Taani hindamisraamatus. Esimesed andmed Harku mõisa kohta pärinevad aastast 1371. Harku (saksa keeles Hark) nime arvatakse tulenevat siinsest kivisest ja astangulisest maast.

Mitmete ümberehituste järel sai Harku mõisahoone oma tänase neorenessansliku kuju aastaks 1875, toonaste omanike Ungern-Sternbergide käe all. Mõisa park on praegu kohati metsistunud, oma põhiosas siiski säilinud vabakujulises planeeringus. Park oma 92 puu- ja põõsaliigiga on väga mitmekesine, näiteks kasvab siin Eesti kõige jämedam mägivaher. Pargi põhjaserva madalamas osas asub ca 3 hektari suurune tiik.

Mõisa parki läbivad Harku metsa terviserajad, siit pääseb ilma ühtegi autoteed ületamata Nõmmele. Jalgrattatee viib sealt mööda ajaloolist kitsarööpmelise raudtee tammi edasi Järvele, sealt on omakorda hea ühendus Ülemistega. Autoga liigeldes jääb Tallinna kesklinn Harkust 12 km kaugusele.

Nagu paljud Eesti mõisad, on ka Harku mõis möödunud sajandite jooksul olnud mitmete erinevate omanike valduses. Baula Arendus omandas mõisahoone koos juurdekuuluva enam kui 50 hektari maaga aastal 2014. Meie eesmärgiks on rajada Harku mõisa maadele terviklik elurajoon, mille südameks jäävad ajalooline mõisahoone ja park. Siia kerkivad korterelamud ja eramajad, samasse kompleksi saavad kuuluma eakate-kodu ning Paldiski maanteega piirnevale alale rajatav ärikinnisvara.